0 RSS-лента RSS-лента

Памяти Ровбут Олега Михайловича

Автор блога: Рыбак Эстонии
Все рубрики (2766)
Памяти Георгия Сергеевича Белогорцева. «За достижение наивысших результатов...» - 19 01 1988
Капитан дальнего плавания Георгий Сергеевич Белогорцев в эстонский рыбопромысловый флот пришел более тридцати лет назад. Естественно, не капитаном, а выпускником мореходного училища. Капитаном он стал четыре года спустя на СРТ-4481, в 1959 году. И сразу же зарекомендовал себя одним из наиболее перспективных промысловиков, вошел в число тех капитанов, которые осваивали новые, океанические, районы промысла, новые суда, новые способы лова.
Начав с Балтики и Северного моря, Георгий Сергеевич вышел затем во все районы Атлантики: от севера до юга. Сейчас молодым морякам кажется почти неправдоподобным, как СРТ — для них-то уже далекая история — доходили до крайних широт, не боясь ни океанских штормов, ни расстояний. Георгий Сергеевич подтвердит — доходили, не боялись, добывали рекордные уловы ...
Капитаном пришел Г. Белогорцев на один из первых БМРТ — БМРТ-355 «Антон Таммсааре». Но в этой должности пробыл недолго: в 1967 году вышел в море капитаном-флагманам (освобожденным). А затем, когда начал развиваться кубинский океанический рыбопромысловый флот, Георгий Сергеевич работал на острове Свободы несколько лет. По возвращению на Родину — снова море: капитан-директор на одном из первых «суперов» — РТМС-7507 «Саадъярв».
... Все оборвалось неожиданно и жестоко. В 1980 году медицинская комиссия не выпустила капитана Белогорцева в море. А дальше — труднейшая операция - на сердце и приговор — инвалидность. Но капитан — всегда капитан: одолел и этот «шторм»; — болезнь, вернулся в строй, в «Эстрыбпром». Только в другой должности; начальника АХО. Считалось — временно, а там снова на суда, хотя бы на ремонт... Но не зря говорится, что «временное» и есть самое постоянное: уже четвертый год командует Георгий Сергеевич хозяйством управления. И, пожалуй, это ничуть не легче, чем командовать судном, конечно, если вкладывать в это морскую, капитанскую добросовестность, чувство долга.
В честь 70-летия Великой Октябрьской революции Г. Белогорцев награжден Почетной грамотой ЦК КПСС, Совета Министров СССР, ВЦСПС и ЦК ВЛКСМ «За достижение наивысших результатов во Всесоюзном социалистическом соревновании», как сказано в тексте грамоты.
Во всей своей трудовой деятельности Георгий Сергеевич Белогорцев добивается только наивысших результатов ...

Н. Молчанюк.
Фото Р. ЭЙНА.
Eesti Kalatööstus
Eesti Kalatööstus oli kalatööstusettevõte; ühtlasi Eesti NSV suurim kalatööstusettevõte.

Ettevõte asutati 1944 nime all Riiklik Kalapüügi Trust

1955. aastal hakati Eestis kasutama kaugpüügiks sobivavaid SRT tüüpi keskmisi kalatraalereid.

Need olid Stralsundis , VEB Volkswerft tehases ehitatud 1955. aasta jooksul valmisid järgmised laevad (ehituskuupäev ja number):
24.03.1955 SRT-4244
29.03.1955 SRT-4250
23.05,1955 SRT-4259 "Sompa"
29.08.1955 SRT-4283
30.08.1955 SRT-4282
19.09.1955 SRT-4291

19.08.1955 SRT-4292

1955. a . suvel väljusid heeringapüügile Põhja ja Norra merele esimesed kaks Eesti keskmist kalatraalerit SRT-4244 (kapten Vaino Noor) ja SRT-4250 (kaptenst Vsevolod Starostenko). Sügisel suundusid sinna veel SRT-4291 (kapten Ivan Ageev), SRT- 4259 ning SRT-4286. (20 aastat hiljem on kirjutanud nii "Rybak Estonii, 12 juuli 1975.)
ENSV Heeringapüügivalitsus
1. jaanuarist 1956. a. jõudis Eestisse üleliiduline reform, mille läbi ettevõte nimeks sai ENSV Heeringapüügivalitsus. Jätkus uute SRT tüüpi laevade saabumine:
31.01.1956 SRT-4326
28.02.1956 SRT-4327
20.04.1956 SRT-4344
26.07 1956 SRT-3471
14.09.1956 SRT-4390
30.01.1957 SRT-4424
31.01.1957 SRT-4425
28.05.1957 SRT-4451
28.05.1957 SRT-4452
21.08.1957 SRT-4479
27.08.1957 SRT-4480
23.08.1957 SRT-4481 "Khanka"
31.10.1957 SRT-4510
31.10. 1957 SRT-4511
31.03.1958 SRT-4543
31.03.1958 SRT-4544
31.03.1958 SRT-4545
12.05.1958 SRT-4557
30.04.1958 SRT-4558
30.04.1958 SRT-4559 "Chernomorets"
14.06.1958 SRT-4572
14.06.1958 SRT-4573 1970-datel Riias
14.06.1958 SRT-4574
14.06.1958 SRT-4575 "Boksit"
31.07.1958 SRT-4588 Hiljem Riias. "Tsarikava"
31.07.1958 SRT-4589 Hiljem Klaipedas, "Krasnoborsk"
31.07.1958 SRT-4590
Памяти РТМС-7583 "Куртна» и его экипажей. ...С НЕКОТОРОЙ НЕОПРЕДЕЛЁННОСТЬЮ – 12 12 1991
Судно уходит в рейс

Через несколько дней РТМС-7583 "Куртна» начинает свой очередной шестнадцатый и второй в этом году рейс. На предотходном собрании перед вылетом капитан-директор С. Магадеев ознакомил экипаж с предстоящим рейсом. Основная его особенность — судно выходит без твердо оговоренного рейсового плана, только с суточными заданиями. План, таким образом, предполагается только ни стоимости товарной продукции, исходя из которой, будет начисляться заработная плата. При выполнении предложенной стоимости пай составит 6000 руб. и 33 процента инвалюты. А вот из чего будет складываться эта стоимость — решать экипажу на месте.
Работать судну предстоит в районе Юго-Западной Атлантики, в основном в экономической зоне Аргентины, на добыче путассу, макруронуса н кальмара. А вот, сколько какого вида, какую обработку — на усмотрение экипажа. Стимулом к «усмотрению» служит стимул материальный: чем выше стоимость выпущенной продукции, тем выше и зарплата.
И с продолжительностью рейса: запланировано 170 суток, но оговорено — исходя из возможностей подмены, он может быть продлен еще на 5 суток. Заход — один в конце рейса. Конечно, мало кому это нравится, но другого выхода нет. Рейс продлен до 170 суток из хотя бы частичного сокращения подмен, а оставлен один заход из-за необходимости предельной экономии валюты. Ведь каждый заход обходится достаточно дорого.
Словом, если раньше воевали против дотошной детализации плана, то сейчас непривычны некоторая неопределенность и собственная ответственность за результаты, с которыми придется ознакомиться у кассы.
Но особых тревог это не вызвало. Самостоятельности добивались давно, экипаж на РТМС-7583 в основе своей опытный. «Главный производственник» — помощник капитана по производству В. Герцог на этом судне сделал уже много рейсов, знает его возможности досконально. Ну, а что касается продукции, то Виктор Михайлович по праву считается одним из лучших технологов в объединении. Мастерами с ним идут А. Семенов и В. Гаврилов. И если второй из них пока что не имеет достаточного опыта, то Алексей Семенович таким опытом обладает с избытком и лучшего наставника для молодого специалиста не найти.
На таком же уровне профессионализма и квалификации находится и служба добычи, которой будет руководить помощник капитана по добыче Н. Бедарев.
У капитана-директора С. Магадеева нет сомнений относительно рейса, экипажем он доволен, если и есть в его составе новички, то Сергей Николаевич, несмотря на уже приобретенный опыт, еще не забыл, что и сам когда-то был новичком.
Что касается самого рейса, то на собрании вопросов, можно сказать, и не было. Все, в общем-то, понятно, хотя и не совсем привычно. Но — в процессе промысла «обкатается».
Определятся и суточные нормы, и наиболее рациональное использование сырья, и хозяйское отношение к материальному снабжению: сейчас и гофротара, и пластикатовые мешки и прочий упаковочный и вспомогательный материал, топливо по цене «кусаются»: почти все приходится покупать за валюту, но ценам, во много раз превышающем бывшие «союзные» и «министерские».
Но то, что у экипажа почти не было вопросов по рейсу, не означает, что они отсутствовали вообще. И первый, заданный из них, касался спецодежды. Почему сварщику, у которого объем палубной работы составляет более половины, не положена теплая спецодежда? Шапка — да. Ее дают, ну, а хотя бы теплая куртка? Ведь не в тропики судно идет. И совсем неубедительно прозвучали разъяснения представителя СМТО о нормах, установленных еще Минрыбхозом. которого сейчас нет, по крайней мере для нашего объединения. Правда, по рапорту капитана разрешается выписать несколько комплектов так называемой «дежурной» спецовки, которой при необходимости может пользоваться и сварщик. Но почему об этом узнают чуть ли не в день вылета?
Второй вопрос касался разрешенного груза на самолет. Бесплатных 20 кг не так-то много для полугодового рейса с учетом погоды на промысле. А многим, в том число механикам, да и другим специалистам, приходится брать с собой инструменты, хотя на какую-то толику дефицитных материалов, которых заведомо нет на судне. А всевозможная справочная литература? Не очень убедительно звучал ответ, что «на круг», на весь экипаж, может в среднем и получится по 20 кг.
Много вопросов было по новым таможенным правилам, которых, как можно понять, еще нет вообще, или они еще не доведены до объединения.
На собрании выступил помощник генерального директора — председатель правления АО «Океан» В. Пикат. Он вкратце рассказал о предстоящих переменах в объединении в связи с переходом с нового года на акционерную форму хозяйствования.
Несмотря на то, что собрание прошло организованно, по-деловому, в чем нельзя не отметить заслуги помощника капитана по кадрам В. Носкова. все же какая-то частица «вечера вопросов и ответов» была заметна. Не хватает по-прежнему информированности моряков. Если это трудно сделать в перерывах между рейсами, то надо это делать в рейсе. Только вот кто будет этим заниматься в новом году?

Н. МОЛЧАНЮК.
ПО ПРОГРАММЕ СПАРТАКИАДЫ - 14 11 1991
«Эстрыбпрома» в конце октября в тире комбината «Балтийская мануфактура» проходили соревнования по пулевой стрельбе из малокалиберной винтовки и малокалиберного пистолета. Первое место заняла команда Морского колледжа, второе — рыбного порта, третье — плавсостава. В личном первенстве среди мужчин и женщин лучшие результаты в стрельбе из винтовки показали Е. Панкин /порт/ и П. Тикк /управление/, из пистолета — Е. Панкин и Н. Лимарева /РСУ/.
В последний день октября на первенстве спортклуба «Йыуд» по плаванию команда «Эстрыбпрома» завоевала почетное второе место. Призерами в своих подгруппах стали С. Алексеев и Н. Лимарева.

НА СНИМКАХ:
""
Изображение уменьшено. Щелкните, чтобы увидеть оригинал.

На позиции Н. Чуйкина и тренер Е. Панкин.
""
Изображение уменьшено. Щелкните, чтобы увидеть оригинал.

Корректировку «огня» ведет старший преподаватель ТМК В. Зеленцов.
Фото И. ХМЕЛЕВА.
НОВЫЕ НАЗВАНИЯ некоторых судов Эстонского рыбопромыслового флота – 14 11 1991
Решением правительства Эстонской Республики присвоены новые названия:

РТМС-7508 «Ваппер»
РТМС-7558 «Амандуc Адамсон»
РТМСТ-7561 «Секстант"
БММРТ-183 «Марие Ундер»
БММРТ-185 «Лахемаа»
БММРТ-186 «Таммсааре»
БМРТ-248 "Йоханн Келер»
БМРТ-474 «Вирумаа»
БМРТ-536 «Анна Хаава»
БМРТ-555 «Хобулайд"
БМРТ-564 «Карл Ристикиви»
БМРТ-598 «Соела»
БМРТ-605 «Якоб Хурт»
БМРТ-606 «Оскар Лутс»
СТМ-8343 «Вахур
СТМ-8344 «Марет»
СТМ-8349 «Мари»
СТМ-8365 «Эрика»
СТМ-8384 «Кадри»
СРТМК-1436 "Харью»
МРТР-288 «Кирре»
МРТР-289 "Кагу"

Названия на судах "Эстрыбпрома» будут заменены в процессе предстоящих ремонтов и получения новых регистровых документов. В настоящее время под новым названием «Таммсааре» вышел в рейс БММРТ-186.
3-2-1-43-00 RAS Ookean (pankrotis) hagis Postipankki Oy (uus ärinimi Leonia Pankki Oyj)...- 2000 a.
Väljaandja:
Riigikohtu Tsiviilkolleegium

Akti liik:
otsus

Teksti liik:
algtekst

Avaldamismärge:
RT III 2000, 11, 124


.

3-2-1-43-00 RAS Ookean (pankrotis) hagis Postipankki Oy (uus ärinimi Leonia Pankki Oyj), Okobank Osuuspankkien Keskusosakepankki Oy (uus ärinimi Okopank Osuuspankkien Keskuspankki Oyj) ja Ost-West Handelsbank AG vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks



RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. aprillil 2000. a 3-2-1-43-00


RAS Ookean (pankrotis) hagi Postipankki Oy (uus ärinimi Leonia Pankki Oyj),Okobank Osuuspankkien Keskusosakepankki Oy (uus ärinimi Okopank OsuuspankkienKeskuspankki Oyj) ja Ost-West Handelsbank AG vastu tehingute kehtetukstunnistamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kullja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 20. märtsil 2000. a läbi RASOokean (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi9. novembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/338/99. Istungist võtsid osahageja esindaja vandeadvokaat L. Glikman ja kostjate esindaja vandeadvokaatA. Alas.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

RAS Ookean ja Postipankki Oy, Okobank Osuuspankkien Keskusosakepankki Oyja Ost-West Handelsbank AG (edaspidi pangad) sõlmisid 17. septembril 1993. alepingu, millega RAS Ookean võttis endale kohustuse tasuda pankadele ÜEESVA võlad ja müüa selle kohustuse täitmiseks laevu. Lepingule kirjutasalla hageja peadirektor J. Põllu. Selle lepingu tagamiseks sõlmisid RASOokean ja pangad 4. märtsil 1994. a pandilepingu, millega hageja pantis 6laeva, kohustudes neid müüma ja tasuma kostjatele vastavalt kokkulepitudgraafikule. Lepingus nähti ette, et kui RAS Ookean lepingutingimusi eitäida, siis on pankadel õigus müüa laevu oma äranägemisel. Pandilepingulekirjutas alla hageja peadirektor E. Hopp.

Esitatud hagiavaldustes palus RAS Ookean tunnistada lepingud kehtetuksja kostjatelt välja mõista tehingu järgi saadud 2,8 mln USA dollarit. Hagiesitati TsK §-de 50–53 ja § 272; TsÜS § 128, § 170 lg 1 ja 2; AÕS §-de 284, 297,298 ja 307; kaubandusliku meresõidukoodeksi (KMK) § 34; ettevõtteseaduse§-de 8, 19 ja 21; omandiseaduse (OS) §-de 4, 7, 18, 37 ja 38; Vabariigi Valitsuseseaduse § 34, riiklike registrite seaduse § 2; laevaregistri põhimäärusep 47; esimest tüüpi riikliku aktsiaseltsi juhatuse ajutise põhimääruse p 9;RAS Ookean põhikirja p 21; «Riigiettevõtete haldusnõukogude, riiklike aktsiaseltsideja riiklikul omandil põhinevate osaühingu juhatuste pädevus tehingute teostamiselettevõtete valduses, kasutuses ja käsutuses oleva varaga ning nende tehinguteteostamise korra» (Kord) p 25 alusel.

Hagi põhjenduste kohaselt ei olnud hagejal õigust selliseid lepinguid sõlmida.Hageja on põhikirja p 2 kohaselt esimest tüüpi riiklik aktsiaselts, mison asutatud Majandusministeeriumi poolt ja registreeritud 1. juulil 1993. a.Esimest tüüpi riikliku aktsiaseltsi juhatuse ajutise põhimääruse p 9.5 annabjuhatusele õiguse määrata tehingud ettevõtte varaga Riigivaraameti kindlaksmääratudulatuses ja korras. Põhimääruse p 9 ei näe ette riikliku aktsiaseltsi juhatuseõigust tagada riigi varaga kolmandate isikute laene. Laevade võõrandamiselvõi koormamisel tuleb arvestada KMK §-s 34 sätestatut, mille kohaselt riigilaevade pantimisel välisriigi organisatsioonile peab olema Vabariigi Valitsuseluba. Luba hagejale antud ei ole. Hageja põhikirja p 21 määrab kindlaksjuhatuse kompetentsi, mille kohaselt juhatusel puudub õigus kolmandateisikute laenude tagamiseks. Vaatamata sellele nõustuti juhatuse 16. septembri1993. a koosolekul hageja ja kostjate laenulepingu projektiga ning J. Põlluvolitati lepingule alla kirjutama.

TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisepoole (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenajaaga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki jasama kvaliteediga asju tagastama. Hageja ei saanud lepingu kohaselt eiraha ega liigitunnustega piiritletud asju. Seega ei ole tegemist laenulepinguga.

Juhatus andis J. Põllule volituse laenulepingu allakirjutamiseks. 17. septembril1993. a poolte vahel sõlmitud leping ei ole aga laenuleping, vaid lepingkohustise täitmise tagamiseks riigi varaga, mille sõlmimine ei ole antudriikliku aktsiaseltsi kompetentsi ja mille allakirjutamiseks hageja juhatusvolitust ei andud ega võinudki anda. Leping on koostatud inglise keelesja pealkirjastatud Agreement (leping). Seega ei ole osapooled lepinguleandnud liigitunnust. TsK § 53 lg 1 kohaselt on tehing, mille on teostanudjuriidiline isik vastuolus tema põhikirjaga (põhimäärusega) või antud liikiorganisatsioonide üldpõhimäärusega ettenähtud eesmärkidega, kehtetu.

4. märtsil 1994. a sõlmitud pandileping on tühine, sest vastavalt ajutisepõhimääruse p-le 9 puudub nii juhatusel kui peadirektoril õigus tagada kolmandateisikute laene riigi varaga. Puudus ka Vabariigi Valitsuse luba. Vastavaltpandilepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK §-le 50 toob kohustusliku notariaalsevormi järgimata jätmine kaasa tehingu kehtetuse. TsK § 51 alusel on seadusenõuetega vastuolus olev tehing kehtetu. Nii lepingu kui pandilepingu sõlmimiselon oluliselt rikutud seadust. TsK § 51 alusel peavad pooled tagastama kehtetutehingu järgi saadu, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Lepingutäitmiseks ja suurema kahju ärahoidmiseks müüs RAS Ookean 10. veebruaril1995. a laeva «Heinaste» hinnaga 2,8 mln USA dollarit, mis laekus kostjatearvele.

Tallinna Linnakohtu otsusega hagi rahuldati, lepingud tunnistati kehtetuksja kostjatelt mõisteti hageja kasuks välja 33 137 440 krooni.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud tegemist laenulepinguga TsK § 272 mõttes.Lepingu liigi määratlemine on asjas oluline, kuna riiklik aktsiaselts onpiiratud õigusvõimega juriidiline isik, kellel on õigus sõlmida ainultteatud liiki lepinguid. Tulenevalt lepingu kontekstist sõlmiti hageja jakostjate vahel leping kolmanda isiku võlakohustise tagamiseks. Lepingusõlmimise ajal kehtinud OS § 37 lg 2 kohaselt toimus riigi omandi valdamine,kasutamine ja käsutamine riigiettevõtete kaudu, kellele riik eraldas varavastavalt nende tegevuse eesmärkidele. OS § 38 kohaselt valdasid, kasutasidja käsutasid riigiettevõtted neile eraldatud riigi vara seadusega ettenähtudkorras või omaniku poolt kindlaks määratud piires. OS §-st 18 tulenevaltoli juriidilise isiku omanikuks olemine piiratud. Omanikuks võisid ollakooperatiiv, ühiskondlik organisatsioon ja liikumine, usuühing ja usuühinguteühendus, rendiettevõte ja sihtfond. Teised juriidilised isikud, nagu aktsiaseltsvõi osaühing, ei olnud oma vara omanikud ja vara kuulus neid juriidilisiisikuid moodustanud isikutele kaasomandina. Seega kuulus riikliku aktsiaseltsivara riigile, kuna riik oli aktsiaseltsi ainuaktsionär. Riiklik aktsiaseltsvõis omanikule ettenähtud õigusi teostada ainult seadusega ettenähtud korrasja riigi poolt kindlaksmääratud piires. 17. septembri 1993. a lepingu sõlmimiseajal kehtinud Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 kohaselt valdas, kasutas jakäsutas riigi vara Vabariigi Valitsus. Vastava korra väljatöötamine kuulusRiigivaraameti kompetentsi. KMK § 34 kohaselt oli riigi omanduses olevatelaevade müügiks vaja Vabariigi Valitsuse luba. Laevade võõrandamise lubalepingu sõlmimise ajal puudus.

Lepingu sõlmimise ajal kehtis TsK § 97, mille kohaselt riiklikele organisatsioonidelekinnistatud vara oli nende operatiivses halduses, st nad valdasid, kasutasidja käsutasid riigile kuuluvat vara seaduses sätestatud ulatuses vastavaltnende tegevuse eesmärkidele ja vara otstarbele. Isikud, kelle operatiivsessehaldusse oli vara antud, täitsid omaniku õigusi ja kohustusi piiratud ulatuses.Majandusministeeriumi 24. augusti 1992. a määrusega ja Riigivaraameti 19. augusti1992. a määrusega kehtestati «Riigiettevõtete haldusnõukogude, riiklikeaktsiaseltside ja riiklikul omandil põhinevate osaühingute juhatuste pädevustehingute teostamisel ettevõtete valduses, kasutuses ja käsutuses olevavaraga ning nende tehingute teostamise kord» mis nägi ette juhatuse pädevusetehinguteks varaga. Tehingute loetelu ühtib esimest tüüpi riikliku aktsiaseltsijuhatuse ajutise põhimääruse 9. punkti 5. alapunktis märgitud loeteluga.Hageja põhikirjast ei tulene, et juhatuse kompetentsi kuuluks kolmandateisikute kohustiste täitmise tagamise otsustamine. Lepingu p-st 2.5 nähtub,et hageja kohustus hankima Vabariigi Valitsuse ja aktsiaseltsi juhtivorganitenõusolekud, mis olid vajalikud lepingule allakirjutamiseks ja laevade müügiks.Seega olid osapooled teadlikud, et lepingule allakirjutamiseks ja laevademüügiks oli vaja eelnevalt saada load. Hageja juhatuse koosoleku protokollinr 4 kohaselt nõustus juhatus lepingu sõlmimisega, kuid pidas vajalikukssaada selleks Vabariigi Valitsuse nõusolek ja otsustas ette valmistadavastava määruse projekti. Juhatuse koosoleku protokollis nr 5 on märgitud,et enne lepingule allakirjutamist peab olema luba laevade müügiks, samutipeaks Rahandusministeerium tegema korralduse, et kogu laevade müügist saadudraha jääks hageja käsutusse. Majandusministri kirjast (lepingu lisa nr 2)nähtub, et tulevikus hangitakse vajalikud Vabariigi Valitsuse nõusolekudja kooskõlastused nii lepingule allakirjutamiseks kui laevade võõrandamiseks.Kuna see oli lepingu lisadokument, siis teadsid pooled, et lepingut eivõi alla kirjutada ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta. Kirjas märgiti,et Vabariigi Valitsusele esitatakse avaldus lepingu allakirjutamise heakskiitmiseksja kõik aktsiaseltsi dokumendid. Lepingu lisaks olev ministri kinnituskiriei ole haldusakt, mis loob õigusi ja kohustusi. Hagejal ei olnud õigustriigi laevu müüa ega laevade müümise õigust üle anda pankadele. Vaidlusaluneleping ei võimaldanud hagejal täita võetud kohustust hageja muu vara arvel.Laevade võõrandamine oli hagejale kohustuseks, mitte võimaluseks tasudaÜE ESVA laen. Lepinguga võttis hageja endale kohustuse, et laevade müügistsaadud raha maksavad ostjad otse pankade arvele. Sellist õigust vastavaltKorra p-le 12 hagejal lepingu sõlmimisel ei olnud. Sellega rikuti riigiõigust saada vara müügisummast 50%.

Pangad olid lepingu sõlmimise ajal ÜE ESVA pankrotimenetluses võlausaldajadsama nõude ulatuses ja kasutavad pankrotiseadusest tulenevaid õigusi kapärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Kostjad ei ole vastupidist tõendanud.Tuleb järeldada, et olenemata kostjate nõude rahuldamisest ÜE ESVA pankrotimenetluses,jääb hagejal lepingu järgi kohustus müüa laevad lepingus märgitud tingimustel.RAS Ookean põhivahendite võõrandamist kohustava lepingu sõlmimist ilmareaalset vara või raha vastu saamata tuleb käsitleda riikliku aktsiaseltsimajandustegevuse teadliku kahjustamisena. Tunnistajate F. Unduski ja T. Sildmäeütlustega on tõendatud, et lepingu sõlmimiseks ei olnud õiguslikku egamajanduslikku põhjendust. Oli vaid riikide sõbralike suhete säilitamisevajadus. Peadirektor J. Põllu kinnitas kohtule, et lepingupooled lähtusidheanaaberlikkusest. Peadirektorina tegi ta ministrile ettepaneku leidavõimalus ÜE ESVA võla kustutamiseks riikidevahelise lepinguga. Seda eitehtud ja pärast ühe laeva müümist ei saanud hageja talle lubatud osalustÜE-s ESVA.

Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 28 kohaselt oli juriidilise isikutsiviilõigusvõime piiratud tema eesmärkidega. Aktsiaseltsi põhikiri sisaldasaktsiaseltsi eesmärgid ja tegutsemisalad, millega piiritleti aktsiaseltsikompetents ja ühtlasi loodi spetsiifiline õigusvõime. TsK § 66 lg 2 ja TsÜS§ 67 lg 3 ei kuulu kohaldamisele, sest tegemist on õigusvõime ületamisega,mitte volituste ületamisega. TsÜS § 67 ei oma aga tagasiulatuvat jõudu.

Kohus leidis, et laevade pandileping ei pea olema notariaalne tulenevaltlaevaregistri põhimääruse punktist 47. Laevaregistri põhimäärus ei oma seadusejõudu. Pandilepingu kehtetus tuleneb põhilepingu kehtetusest. Peale sellepuudus hagejal õigus pantida riiklikus omandis olevaid laevu tulenevaltKMK §-st 34. Pandilepingu sõlmimise ajal 4. märtsil 1994. a kehtinud AÕS § 307kohaselt võib laevaregistrisse kantud laevale seada registerpandi, kuidsama seaduse § 297 nõuab, et pandi registreerimine võib toimuda seadusessätestatud korras. Vastavat korda seadusega kehtestatud ei ole, mistõttuei saa pandi registreerimist laevaregistris pidada seaduslikuks. Seadusegavastuolus olevad tehingud on kehtetud.

Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 1997. a otsusega linnakohtu otsus tühistatija uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaseltei kuulu riikliku aktsiaseltsi vara riigile, vaid aktsiaseltsile. Tõendatudei ole TsK §-de 50–53 järgi tehingute kehtetuks tunnistamise alused, tehinguriigi huvide vastasus ja asjaolu, et hageja tegi tehingu õigusvõimet ületades.Seetõttu ei ole alust tehingute tühistamiseks TsÜS § 80 järgi. Tehinguteleon hageja juhatuse otsuse alusel alla kirjutanud selleks volitatud isikud.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. aprilli 1998. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu5. detsembri 1997. a otsus tühistati materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisetõttu ning asi saadeti samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtutsiviilkolleegium leidis, et TsK §-de 27 ja 28 kohaselt pidi 17. septembri1993. a lepingu sõlmimisel juriidiline isik tegutsema oma põhikirja aluselja tal oli õigusvõime vastavalt oma tegevuse kindlaksmääratud eesmärkidele.Sama sätestati ettevõtteseaduses, mille § 5 lg 2 kohaselt pidi ettevõttetegevus vastama tema asutamisdokumentides ja põhikirjas märgitud eesmärkideleja tegutsemisaladele. TsK § 53 kohaselt oli kehtetu tehing, mille oli teostanudjuriidiline isik vastuolus tema põhikirjaga või antud liigi organisatsioonideüldpõhimäärusega ettenähtud eesmärkidega. TsÜS § 80 kohaselt tunnistab kohuskehtetuks tehingu, mille juriidiline isik on teinud õigusvõimet ületades.Apellatsioonikohus jättis RAS Ookean tegevuse eesmärgid välja selgitamataja 17. septembri 1993. a lepingu olemuse määratlemata, mistõttu jäi andmatajuriidiline hinnang sellele, kas leping on sõlmitud kooskõlas tegevuseeesmärkidega ehk õigusvõime piires. Ükski juriidilise isiku organ ei olepädev sõlmima õigusvõimet ületavat lepingut. Kui apellatsioonikohus leiab,et leping on sõlmitud õigusvõime piires, siis tuleb, määratledes lepinguolemuse, tuvastada, kas juhatus andis nõusoleku just sellesisulise lepingusõlmimiseks nagu 17. septembril 1993. a sõlmiti. Laevade pantimiseks poleseaduse järgi pandilepingu notariaalne vorm nõutav. Laevaregister on AÕS§ 307 lg-s 1 sätestatud register ning sama seaduse §-d 299, 300 ja 307 lg 2reguleerivad pandi registreerimise korda.

Ringkonnakohtu 12. juuni 1998. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ninguue otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on RAS Ookean juriidiline isik,kellele kuulub tema vara. 17. septembri 1993. a lepingu sõlmimisel kehtisTsK § 28 lg 1, mille järgi juriidilisel isikul oli tsiviilõigusvõime vastavalttema tegevuse eesmärkidele. TsK § 28 tuleb tõlgendada, lähtudes sellest,missugused olid 1993. aastal turumajanduse tingimustes ettevõtte tegevuseüldised eesmärgid. Kuna RAS Ookean põhikirjas ei ole fikseeritud tema tegevuseeesmärki, tuleb tema tegevuse eesmärkide määratlemisel lähtuda üldistestettevõtte tegevuse eesmärkidest, s.o kasumi saamisest.

25. veebruaril 1993. a esitasid pangad RAS Ookean vastu pankrotiavalduse,kuna ta ei olnud suuteline tasuma võlga, mis põhines tema eelkäija Estrõbpromi(Eesti Kalatööstuse) poolt ÜE ESVA laenule 4. jaanuaril 1989. a antud tagatisel.Eesti Kalatööstuse tagatiskohustise kehtivust RAS Ookean ei ole vaidlustanud.17. septembril 1993. a sõlmisid RAS Ookean ja pangad lepingu, millega RASOokean kinnitas ja tagas tal juba lasuvaid võlaõiguslikke kohustusi ningpangad kui võlausaldajad loobusid RAS Ookean pankroti väljakuulutamisenõudest. Seega oli vaidlusaluse lepingu sõlmimine kooskõlas RAS Ookeantegevuse eesmärkidega. Vaidlusalune leping tuleneb RAS Ookean poolt ülevõetudtagatiskohustisest ja seda ei saa käsitleda uue kohustuse võtmisena. Pooledei andnud 17. septembri 1993. a lepingule liigitunnust, kuid leping vastabTsK § 5 lg 2 p 1 nõuetele ja on seetõttu tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimisealuseks. RAS Ookean juhatuse 24. augusti 1993. a ja 16. septembri 1993. a koosolekuprotokollide põhjal saab teha järelduse, et juhatus andis nõusoleku justsellesisulise lepingu sõlmimiseks nagu 17. septembril 1993. a sõlmiti. Lepinguallakirjutamiseks oli olemas RAS Ookean juhatuse otsus.

4. märtsi 1994. a pandileping oli sõlmitud 17. septembri 1993. a lepingu tagamiseks.Vabariigi Valitsuse 5. aprilli 1994. a korraldusest nr 204-k ilmneb, et valitsusnõustus Majandusministeeriumi ettepanekuga müüa 6 RAS-le Ookean kuuluvatlaeva võlgade katteks. Tõendamist ei ole leidnud, et tehing oleks teostatudTsK § 52 kohaselt riigi huvide vastaselt. Tehingut pole riik ka vaidlustanud.

Tehingute kehtetuse alused TsK §-de 50–53 järgi ei ole leidnud tõendamist.Tõendatud ei ole RAS Ookean õigusvõime ületamine lepingute sõlmimisel,mis oleks aluseks tehingu kehtetuks tunnistamisele TsÜS § 80 alusel. Hagi17. septembri 1993. a lepingu kehtetuks tunnistamiseks oleks tulnud esitadaRootsi seaduste alusel, kuna lepingu IX osa p 1 kohaselt allub leping Rootsiseadustele. TsÜS § 125 sätestab, et õigussuhtele kohaldatakse välismaa seadustka siis, kui seda näeb ette tehing, mis ei ole vastuolus seaduse, välislepinguvõi tavaga. Ka sel põhjusel on alusetu nõuda tehingu kehtetuks tunnistamistTsK §-de 50–53 alusel.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuaril 1999. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtutsiviilkolleegiumi 12. juuni 1998. a otsus tühistati ning asi saadeti samaleringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis,et ringkonnakohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus oluliseltprotsessiõiguse normi.

Ringkonnakohus leidis, et 17. septembri 1993. a lepinguga RAS Ookean (kuni1. juulini 1993. a Eesti Kalatööstuse Rendikoondis Ookean) kinnitas ja tagastemal juba lasuvaid võlaõiguslikke kohustusi, mis põhinesid tema eelkäijaEesti Kalatööstuse poolt ÜE ESVA laenule 4. jaanuaril 1989. a antud tagatisel,ning et leping tuleneb RAS Ookean poolt üle võetud tagatiskohustisest.Kohtuotsuses ei ole aga märgitud asjaolusid ja tõendeid, millele kohtuselline järeldus rajaneb, mistõttu rikuti TsKS § 232 lg-s 4 sätestatut. Kohtuotsusestnähtuvalt on apellatsioonikohus hagejat pidanud Eesti Kalatööstuse õigusjärglaseks,kuid ei ole oma järeldust motiveerinud.

Apellatsioonikohus on küll kirjeldanud 17. septembri 1993. a lepingu sõlmimisemotiive ja sisu, kuid on jätnud lepingule õigusliku kvalifikatsiooni andmata.Samuti pidi kohus otsuses ära näitama materiaalõiguse normid, mida kohaldadesta ühele või teisele õiguslikule järeldusele jõudis.

Kolleegium ei nõustunud apellatsioonikohtu poolt vaidlusaluste tehingutetegemise ajal kehtinud TsK §-le 28 antud tõlgendusega. See paragrahv sätestas,et juriidilisel isikul on tsiviilõigusvõime vastavalt tema tegevuse kindlaksmääratudeesmärkidele. Apellatsioonikohus on jätnud tähelepanuta, et sel ajal kehtinudettevõtteseaduse § 5 lg 2 kohaselt pidi ettevõtte tegevus vastama tema põhikirjasja muudes asutamisdokumentides toodud eesmärkidele ja tegutsemisaladele.Sellest tulenevalt oli ettevõtte õigusvõime maht ära määratud ka sellega,missugused tegutsemisalad olid tema põhikirjas ja muudes asutamisdokumentideskindlaks määratud. Eraõigusliku juriidilise isiku universaalne õigusvõimesätestati alles tsiviilseadustiku üldosa seaduses, mis jõustus 1994. a 1. septembril.

Hageja taotles vaidlusaluste lepingute kehtetuks tunnistamist ka TsK § 51kohaselt. Ringkonnakohtu otsuses on vaid märgitud, et kohus ei ole tuvastanudaluseid tehingu kehtetuks tunnistamiseks TsK § 51 järgi. Seega ka sellesosas ei vasta kohtuotsus TsKS § 232 lg 4 nõuetele.

Kohtuotsusest ei ole võimalik üheselt välja lugeda kohtu seisukohta, millisenõude ja millise asjaolu suhtes missuguse riigi seadus kohaldamisele kuulub.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 1999. a otsusega tühistati linnakohtuotsus protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saadeti asi linnakohtuleuueks läbivaatamiseks, sest rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

TsMS § 319 mõtte kohaselt ei saa apellatsioonikohus arutada asja suuremasmahus, kui seda on teinud esimese astme kohus.

1. Hageja ei sidunud hagiavalduses vaidlustatud lepinguid mingi muu lepinguganing väitis, et tegemist on kolmanda isiku kohustuse tagamise lepinguga.17. septembri 1993. a lepingu p-st A nähtub, et hageja (endine Eesti Kalatööstus)ÜE ESVA osanikuna garanteeris kostjate ja ÜE ESVA vahel 4. jaanuaril 1989. asõlmitud laenulepingut. Kostjad on alates vastusest hagiavaldusele väitnud,et hageja on ÜE ESVA osaniku Eesti Kalatööstuse õigusjärglane ja 17. septembri1993. a leping ei loonud uut võlaõiguslikku suhet, vaid täpsustas garantiilepingusttuleneva kohustise täitmise tähtaega ja viisi. Hageja ei esitanud eelmenetlusesvastuväiteid kostja väitele, mille kohaselt RAS Ookean on Eesti Kalatööstuseõigusjärglane.

Asja arutamise ajal kehtinud TsKS § 163 lg 1 (TsMS § 165 lg 1) kohaselt pididpooled eelmenetluses enne kohtuistungit teatama kohtule kõik asjaolud,mida nad pidasid oluliseks asja lahendamisel. TsKS § 167 lg 3 (TsMS § 169lg 3) kohaselt pidid pooled eelistungil selgitama kohtule kõiki oma nõudmisija vastuväiteid. Vastaspoole üllatamine ei ole lubatud.

Esmakordselt esitas hageja kostjate vastuväidetele omapoolsed vastuväited28. augusti 1996. a kohtuistungil. Kohus ei ole hageja väitele õigusjärglusepuudumise ja kostja vastuväitele õigusjärgluse kohta hinnangut andnud,rikkudes sellega TsKS § 232 lg-t 4. Andmata hinnangut õigusjärglusele, lähtuskohus otsuse tegemisel hageja positsioonist. Sellest, kas hageja on EestiKalatööstuse õigusjärglane garantiilepingust tuleneva kohustise osas, sõltubõiguslik hinnang 17. septembri 1993. a lepingule. Lepingule antud õiguslikuhinnangu alusel saab otsustada, kas leping tehti kooskõlas juriidiliseisiku õigusvõime, riigi ja ühiskonna huvidega ning kas allakirjutanud isiktegutses volituste piires.

2. Hagiavalduses tugines hageja muuhulgas ka TsK §-le 52, väites, et vaidlustatudtehingud tehti riigi ja ühiskonna huvide vastase eesmärgiga. Selle väitesisu avas hageja esmakordselt 28. augusti 1996. a kohtuistungil, leides,et riigi ja ühiskonna huvide vastane eesmärk seisnes riigi vara võõrandamisekohustuse võtmises ja selles, et lepingu kohaselt tuli pankadele üle andakogu laevade müügist saadud raha. See asjaolu oli hagi aluseks, mis oleksaga tulnud TsKS § 146 lg 2 p 5 kohaselt märkida hagiavalduses. Hageja ei toonudneid asjaolusid esile ka eelmenetluses, millega hageja üllatas vastaspooltlubamatult, rikkudes seega TsKS § 163 lg-s 1 ja § 167 lg-s 3 sätestatut.Kohus, pakkumata vastaspoolele aega enda kogumiseks, arvestas kohtuotsusesseda asjaolu. Kohus ei arvestanud kostjate esindaja viidet sellele, ethageja kasutas oma positsiooni põhjendamiseks asjaolusid, mida ta eelmenetlusesesile ei toonud ega pidanud vajalikuks uuendada asja sisulist arutamist,nagu see oli ette nähtud TsKS §-s 195 (TsMS § 196). Sellega rikuti kostjateõigust juba eelmenetluses teada saada kõigist asjaoludest, millele hagejakavatseb tugineda. Sellega kahjustati kostjate võimalust asja arutamiseksigakülgselt valmistuda, sealhulgas ka oma väidete kinnituseks täiendavaidtõendeid esitada.

3. Eelistungi protokollidest nähtuvalt ei ole pooled oma nõudmisi ja vastuväiteidsuuliselt selgitanud, millega rikuti TsKS § 167 lg-s 3 sätestatut.

Ringkonnakohus leidis, et protsessiõiguse normi rikkumised esimese astmekohtus viisid selleni, et alles apellatsioonimenetluses selgusid poolteseisukohad vastastikku esitatud väidete kohta ning algas asjas olulistefaktiliste asjaolude sisuline arutamine.

Lisaks protsessiõiguse normi rikkumisele, mis tingivad asja esimese astmekohtule tagasisaatmise, on linnakohus rikkunud teisi protsessiõiguse norme.Toimiku vahel on lahtiselt RAS Ookeani juhatuse koosoleku protokollid nr 6ja nr 11 ning hageja pankrotihalduri kirja koopia ÜE ESVA pankrotihalduritele.Toimiku vahel on lahtiselt veel teisigi dokumente. Kostja esitas kirjalikutaotluse RAS Ookean juhatuse protokollide väljanõudmiseks. See rahuldati3. aprilli 1996. a eelistungil ja otsustati teha järelepärimine VeeteedeAmetile. Toimikust ei nähtu, kas selline järelepärimine tehti, kes protokollidesitas ja mida kohus nende suhtes otsustas. Samuti ei nähtu toimikust,kas kohus nimetatud dokumente kohtuistungil uuris. Kuna kohtuistungi protokollistei nähtu vaidlusaluste dokumenide uurimine kohtuistungil, ei saa apellatsioonikohusotsustada, kas protokollide nr 6 ja nr 11 ning pankrotihalduri kirja tähelepanutajätmine kohtuotsuses oli põhjendatud või mitte, ega ka seda, kas neid dokumentesaab apellatsioonimenetluses tõenditena arvestada.

Linnakohus on otsuses tähelepanuta jätnud rea tõendeid, mis on kohtutoimikusseõmmeldud ja nummerdatud. Kohtuotsuses ei ole antud hinnangut VabariigiValitsuse 5. aprilli 1994. a korraldusele, selle aluseks olnud dokumentidele,kohtumäärusele ja materjalidele tsiviilasjas nr 2-2338/93, Riigikontrolliaktile ja RAS Ookean esindaja kirjadele kostjatele 1995. aastal. Seega rikkuskohus TsKS § 232 lg-t 4, mille kohaselt kohtuotsuse põhjendavas osas märgitaksemuuhulgas põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab.

Kohtuotsuse resolutsioon ei vasta TsKS § 236 lg-s 2 sätestatule, sest kohusmõistis hagejale välja 33 137 440 krooni, märkimata ära kostjate ärinimening mis osas ja kelle suhtes otsus täitmisele kuulub.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saataasi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Hageja leidis, et vastavalt TsMS §-le 3, mille kohaselt tsiviilkohtumenetluseülesanne on tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata jalahenda, oleks ringkonnakohus pidanud tegema asjas sisulise otsuse. Ringkonnakohusei ole otsuses viidatud ainsalegi protsessiõiguse normi rikkumisele, midateise astme kohus ei oleks saanud ise kõrvaldada. Menetluse taasalgatamineprotsessi algstaadiumis on vastuolus asja kiire lahendamise põhimõttega.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-t 4 sellega, et ei motiveerinud kohtuotsuses,miks tuvastatud protsessiõiguse normi rikkumised võisid viia valele otsustamiselening ei ole põhistanud, miks teise astme kohus ei saa ise neid kõrvaldada.

Ringkonnakohus tühistas kohtuotsuse ja saatis asja esimese astme kohtusseTsMS § 333 lg 2 alusel, mille kohaselt ringkonnakohtul on selline õigus,kui tuvastatud protsessiõiguse normi rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluseskõrvaldada. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi TsMS § 333 lg 1 p-des 1–3ammendavalt loetletud protsessiõiguse normi rikkumist. Esimese astme kohtulei ole paremaid võimalusi väidetavate protsessinormide rikkumiste kõrvaldamiseks.Kui protsessiõiguse normi on oluliselt rikutud, kuid seda rikkumist eiole võimalik kõrvaldada esimese astme kohtus ega apellatsioonimenetluses,siis TsMS § 333 lg 3 kohaselt lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt sedaesimese astme kohtule tagasi saatmata.

Ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire, kui saatis asja omaalgatuslikultesimese astme kohtusse. Apellandid taotlesid uut otsust, pidades poolteväiteid ja tõenduslikku baasi piisavaks. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatudväiteid kostjate õiguste rikkumise kohta eelmenetluses. Hageja ei ole kunagitunnistanud õigusjärglust, mistõttu selle asjaolu puudumisele viitamineei ole teise poole üllatamine. Hageja ei pidanudki esitama kaalutlusi asjaolukohta, mille suhtes toimikus tõendid puudusid. Kui kostjad pidasid oluliseksasjaolu hageja õigusjärgluse kohta, siis oli neil kohustus tõendada omavastuväiteid. Puudub vaidlus selle üle, et kostjad ei esitanud esimeseastme kohtusse tõendeid õigusjärgluse kohta.

Asja materjalide juures olevate dokumentaalsete tõendite numereerimiseja hindamise vajadus ei anna alust asja saatmiseks esimese astme kohtusse.Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kostjad oleksid taotlenud TsKS § 195 korraskohtuliku arutamise uuendamist või TsKS § 193 alusel poleks nõustunud asjasisulise arutamise lõpetamisega. Protsessuaalsed alused asja saatmiseksesimese astme kohtusse tõendite vastuvõtmiseks või väljanõudmiseks puudusid,sest apellatsioonkaebusest ei nähtu tõendite taasesitamise taotlust. Ringkonnakohusja Riigikohus on pidanud kahel korral võimalikuks lahendada asja olemaolevatetõendite ja poolte väidete ja vastuväidete baasil sisuliselt.

TsKS § 232 lg 4 ja § 236 lg 2 rikkumine ei ole asja esimese astme kohtussesaatmise aluseks. Teise astme kohtul puudusid takistused tõendeid hinnataja teha sisuline otsus.

Ringkonnakohus võttis asja juurde kostjate esindaja esitatud täiendavatõendi – 4. jaanuari 1989. a garantiilepingu, millega rikkus TsMS § 308 ja 319.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele leidsid kostjad, et kaebuse väited ei annaalust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Vastustajad nõustusid kassaatori väitega, et mitte kõik ringkonnakohtuotsusega tuvastatud protsessiõiguse normi rikkumised ei annaks alust asjasaatmiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostjad viitasid juba apellatsioonkaebuses protsessiõiguse normi rikkumiseleesimese astme kohtus ning eriti sellele, et vastaspoolt üllatati asjasoluliste uute asjaoludega vahetult enne kohtuvaidlust ja kohtuvaidluses,eirates poolte võrdsuse printsiipi (TsKS § 70 lg 1). Vastavalt TsKS § 194lg-le 1 võib kohtuvaidluse kõnes viidata ainult nendele asjaoludele ja tõenditele,mida kohtuistungil uuriti. Hageja esindajate tegevuse eesmärgiks oli üllatadavastaspoolt ja võtta kostjatelt võimalus esitada põhjendatud vastuväiteid.Kostjate esindaja juhtis istungil kohtu tähelepanu hageja esindajate selliseletegevusele. Esimese astme kohus eiras TsKS § 195 toodud põhimõtet, et uuteasjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise või uute tõendite uurimisevajaduse ilmnemise korral tuleb asja sisuline menetlus uuendada. Toimikusseõmblemata ja numereerimata dokumentide osas saab seisukoha võtta ainultasja eel- ja kohtuistungil menetlenud kohus.

Vastustajad leidsid, et Riigikohus ei andnud asja uuesti läbivaatavaleapellatsioonikohtule selliseid kohustuslikke juhiseid, mis välistaksidasja saatmise uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurdeja palus kassatsioonkaebuse rahuldada. Kostjate esindaja leidis, et kassatsioonkaebuseväited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Nõustuda tuleb kassatsioonkaebuse väitega, et asja tagasisaatmine esimeseastme kohtusse on vastuolus TsMS §-s 3 sätestatud tsiviilasja võimalikultkiire läbivaatamise ja lahendamise põhimõttega. Apellatsioonikohus tegiasjas kaks korda sisulise otsuse, leidmata, et protsessiõiguse normi rikkumisedesimese astme kohtus tingiksid asja uue läbivaatamise esimese astme kohtus.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330lg 4. Apellatsioonikohus ei ole piisavalt motiveerinud, miks tuvastatudprotsessiõiguse normi rikkumised võisid viia valele otsustamisele ega põhjendanud,miks teise astme kohus ei saa neid rikkumisi ise kõrvaldada ja asja lahendada.

Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse TsMS § 333 lg 2 aluselja saatis asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks TsKS § 163 lg 1, § 167lg 3, § 195 ja § 146 lg 2 p 5 rikkumise tõttu. Ringkonnakohus on aga vea teinudsellega, et ei ole tuvastanud sellist protsessiõiguse normi rikkumist,mis tingiks asja saatmise esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.Esimese astme kohtus asja läbivaatamise ajal kehtinud TsKS § 163 lg 1 sätestas,et eelmenetluses peavad pooled enne kohtuistungit teatama kohtule kõikasjaolud, mida nad peavad oluliseks asja lahendamisel ning neid kinnitavadtõendid. Samad nõuded on sätestatud ka TsMS § 165 lg-s 1. Seega on pool kohustatudasja ette valmistama, teatama kohtule asja lahendamiseks olulised asjaoludja esitama tõendid. Kui kostja väitis hagiavalduse vastuses, et hagejaon 4. jaanuaril 1989. a kostjatele tagatiskohustuse andnud Eesti NSV tootmiskoondiseEesti Kalatööstus õigusjärglane, siis vastavalt TsKS § 165 lg 1 p-le 2 olikostja kohustatud teatama kohtule ka seda vastuväidet põhjendavad tõendid.

Kohtuvaidluses võisid protsessiosalised TsKS § 194 lg 1 järgi oma kõnedesviidata vaid nendele asjaoludele ja tõenditele, mida kohtuistungil uuriti.TsKS § 195 lg 1 sätestas, et kui kohus kohtuvaidluse ajal tunnistab vajalikuksuute asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise või uute tõenditeuurimise, uuendab ta määrusega asja sisulise arutamise. Seadusest tulenevaltoli see kohtu õigus, mitte aga kohustus, sest TsKS § 194 lg 1 kohaselt eivõinud pool kõnes viidata asjaolule, mida kohtuistungil ei uuritud. Kuipool seda tegi ja kohus ei uuendanud asja sisulist arutamist, siis ei saanudkohus sellele asjaolule kohtuotsuses viida. Tulenevalt TsKS § 176 lg-st 2võis kohus, kui pool oma taotluses viitas asjaolule või tõendile, midata hagiavalduses polnud märkinud ega eelmenetluses esile toonud, jättataotluse rahuldamata, kui ta leidis, et sellega soovitakse protsessi venitada,üllatada vastaspoolt või saavutada muud kohatut eesmärki.

Linnakohtu 28. augusti 1996. a kohtuistungi protokolli kohaselt (tl 328)palus kostjate esindaja jätta hageja esitatud uued asjaolud tähelepanuta.Pooled ei soovinud asja sisulist arutamist täiendada ja pidasid võimalikukslõpetada asja sisuline arutamine ja asuda uurima toimikus olevaid tõendeid.Seejärel on kohus avanud toimiku materjalid (tl 329). Apellatsioonkaebusesei ole kostjad väitnud, et kohtuistungil tõendeid ei uuritud ja rikutiasja arutamise vahendituse printsiipi. Sellest võib järeldada, et kohusuuris nii toimikusse õmmeldud ja numereeritud kui ka toimiku vahel olevaidja vajaduse möödumisel tagastamisele kuuluvaid (tl 170) tõendeid. Uuritudtõenditele kohtuotsuses hinnangu andmata jätmine tähendas TsKS § 232 lg 4rikkumist. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus jättis kohtuotsuses osalekostja esitatud tõenditele hinnangu andmata või põhjendamata, miks ta ühedvõi teised tõendid tagasi lükkas. Seega tühistas ringkonnakohus linnakohtuotsuse õigesti. Tulenevalt TsMS § 330 lg-st 4 saab ringkonnakohus ise tuvastadaasjaolusid ja teha nendest järeldusi, samuti uurida kohtule esitatud tõendeid.Ringkonnakohtul puudus takistus olemasolevatele tõenditele ja poolte väidetelehinnangu andmiseks.

Apellatsioonikohtul on õigus protsessiosalise kaebuse põhjendusest olenemataTsMS § 333 lg 2 alusel tühistada esimese astme kohtu lahend ja saata asiuueks arutamiseks esimese astme kohtule ka TsMS § 333 lg-s 1 nimetamata protsessiõigusenormide olulise rikkumise tõttu, kui seda rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluseskõrvaldada. Sellest tulenevalt on asjakohatu kassatsioonkaebuse väide,et apellatsioonikohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest.

Apellant või vastustaja võib TsMS § 308 lg 1 kohaselt esitada ringkonnakohtustõendeid, mida ta ei esitanud esimese astme kohtule, kui esimese astmekohus põhjendamatult keeldus tõendeid vastu võtmast või kui tõendit eiolnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada. Seega ei ole uue tõendi – 4. jaanuari 1989. a garantiilepingu – esitamine apellatsioonikohtule seadusegavastuolus. Tõendi, mida oli võimalik esitada esimese astme kohtus, kuidmis jäeti esitamata, võib ringkonnakohus TsMS § 308 lg 3 alusel jätta tähelepanuta.

Kassatsioonkaebuse väited Riigikohtu lahendite ettekirjutuste järgimatajätmise kohta jätab kolleegium tähelepanuta, sest ringkonnakohus ei oleotsuses materiaalõiguse normi kohaldanud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

otsustas:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 1999. a ostus tühistadaja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada RAS-le Ookean (pankrotis) 7. detsembril 1999. a makstud kautsjon200 (kakssada) krooni.


J. ODAR A. KULL L. LAARMAA
ПОЧЕМУ НАШИ РЫБАКИ БЕГУТ В КАНАДУ? – 07 11 1991
Западная печать сообщила о том, что за первое полугодие в Канаду сбежало около 100 советских рыбаков. По сравнению с прошлым годом количество перебежчиков увеличилось в пять раз. К концу года число дезертиров с промысловых судов СССР может возрасти в несколько раз. Бегут из районов промысла на спасательных плотах и даже вплавь...
Тайный и трусливый побег за кордон всегда вызывал чувство жалости. Как правило, перебежчик не осведомлен о дальнейшей своей судьбе и жизни за рубежом. Хотя страны зачастую широко рекламируют свое иммиграционное законодательство и порядки, все же наиболее щепетильные вопросы решаются различными инструкциями, которые никогда не будут предоставлены беглецу.
Иммиграционные службы, свидетельствует юрист-международник профессор К. Бекяшев, требуют от каждого перебежчика залог в сумме 2 тысяч долларов, что, кстати, противоречит международному праву. Но если даже перебежчик и получает статус беженца и вид на жительство — это не гарантирует человеку права на работу. В Канаде довольно высок процент безработицы. А в рыбной отрасли сейчас, безработных особенно много. Наши бывшие рыбаки — это в основном молодые люди в возрасте от 25 до 30 лет. Для канадцев они — дешевая рабочая сила. Выясняется, что их увозят подальше от моря, в северные провинции на лесоповал и лесоочистку. Пока ни один советский рыбак не сумел устроиться на канадские рыболовные суда по специальности. С морской «романтикой» покончено, похоже, навсегда...
Каковы же причины столь массового побега рыбаков за рубеж, в том числе в Канаду? Таких причин эксперт называет несколько.
Рыбная отрасль в СССР — наиболее развитая — ведет в последнее время борьбу за выживание.
Рыбопромысловый флот страны чуть ли не на 60 процентов устарел физически и морально, и в ближайшее время должен быть списан на металлолом. Вместе с тем в будущем бюджетные ассигнования, похоже, выделяться не будут и поэтому строить или закупать суда отечественной или зарубежной постройки невозможно. Между тем судовладельцы в одиночку не могут купить рентабельные промысловые суда. Одно судно стоит примерно 40—45 миллионов долларов. Уже сегодня ряд из них поговаривает об объявлении себя банкротами, распродает кооперативам и СП суда и сокращает количество рабочих мест. В этой ситуации, считает К. Бекяшев. одним из реальных источников пополнения флота является лизинг или приобретение судов в рассрочку. Однако эта финансовая операция должна быть поддержана правительством СССР.
По мнению специалистов, решение на правительственном уровне этих проблем могло бы стабилизировать отрасль и вселить уверенность его работникам в гарантированной работе. Если этого не произойдет, то в конце века рыбы хватит только для спецбуфетов, а нам достанется бессмертная сказка о рыбаке и рыбке. И у нас рыбаки тоже переквалифицируются в лесорубов.
Видимо, следовало бы также на флоте рыбной промышленности перейти на контрактную форму найма экипажей судов. Контракты должны подписываться перед каждым загранрейсом, где необходимо четко оговорить права и обязанности каждого члена экипажа. В этом случае у судовладельца будет юридическое право на предъявление имущественного иска к перебежчику, даже если он находится на чужой территории.
Профессор К. Бекяшев считает, что настало время разработать и принять на уровне законодателя трудовой кодекс моряков и рыбаков. Такой кодекс есть почти во всех странах с рыночной экономикой. В нем определены взаимные права и обязанности моряка и судовладельца в период работы на судах государственных организаций, СП, кооперативов, ассоциаций и частников. Сегодняшними нормативными актами моряк мало чем отличается от наемного рабочего.
Давно пора нашей стране присоединиться и к Конвенции о статусе беженцев 1951 года, в которой участвуют более 100 стран мира. Иначе разговор с канадскими властями не получится. Эта конвенция, кстати, предусматривает порядок предоставления статуса беженцев морякам. Но в соответствии с этим документом нельзя подстрекать к дезертирству. Однако, как рассказывают очевидцы, канадские официальные лица косвенно поощряют перебежчиков. В распространяемом при их содействии буклете прямо сказано, что канадское иммиграционное законодательство направлено на облегчение формирования рынка труда.

Г. ЧАРОДЕЕВ, корр. ТАСС.
СЛЕДСТВИЯ И ПРИЧИНЫ – 07 11 1991
ОПЬЯНЕННЫЕ долгожданной свободой, мы как-то проглядели тот момент, когда ее пышно распустившиеся цветы превратились в довольно ядовитые ягодки вседозволенности, в нарушение всех и всяческих норм, а в большом счете — привели к развалу всех моральных, нравственных норм, к безудержному падению дисциплины, всех ее видов, в большом и малом
Падение дисциплины, анархия страшны везде, но особенно на флоте, особенно, на рыбопромысловом, где на судах численность экипажа доходит до ста человек (и больше), а продолжительность рейса — несколько месяцев, до полугода. Об этом все чаще и чаще пишут с тревогой рыбацкие газеты всех рыбопромысловых флотилий. Газета «Рыбак Севера» так и озаглавила свою статью — «Почему падает дисциплина на флотах»: «В текущем году в экипажах «Севрыбы» участились случаи чрезвычайных происшествий, нарушений дисциплины и требований Устава службы на судах флота рыбной промышленности, пьянства, снизился уровень организации судовой службы..., к властям иностранных государств обратились за правом на жительство 132 члена экипажей судов отрасли, в том числе — 79 человек из «Севрыбы».
Причем, по словам «Рыбака Севера», имелись случаи (впервые!) захвата судовых катеров, прямого неподчинения групп моряков администрации судна. Возросло нарушение таможенных правил, в инпортах — воровство в магазинах, торговля спиртными напитками, сигаретами.
На судах распространилось самогоноварение, и, как его естественное следствие — пьянство, причем, случаются и угрозы по адресу начальников служб, если те доложат о пьянстве.
Драки, даже с тяжелыми последствиями, тоже стали не редкостью в рейсах.
Словом, целые букеты нарушений, причем таких, о которых 5 лет тому назад на судах и не слышали. Газета приводит и другие подобные примеры, конкретно указывая имена нарушителей и названия судов.
Заголовок статьи «Почему падает дисциплина на флотах » дан в газете без вопросительного знака. Автор старается анализировать все случаи нарушений, ищет причины, приводящие к таким тяжелым последствиям.
Помимо общих для всех государственных структур, он приводит и такие, специфические именно для флота: «Самоустранение капитанов от проведения воспитательной работы среди экипажей, снижение внимания администрации к этим вопросам увеличили количество случаев пьянства, хищений, породили круговую поруку в командах»...
«...На флотах заметно ослаблена судовая служба. Не всем нарушителям дисциплины и Устава дастся принципиальная оценка, виновные лица уводятся от ответственности за проступки. Капитаны судов, руководители промрайонов, флагманские специалисты при чрезвычайных происшествиях проявляют нерешительность, не ведут профилактической работы, в результате, зная о происшествиях на других судах, не делают выводов и повторяют одни и те же ошибки. Низка исполнительная дисциплина. Особенно отрицательную роль на моральное состояние экипажей оказывает постоянная неуверенность в заходе в инпорты и выплате валюты...
... Серьезные недостатки имеются в стиле работы кадровых служб флотов, не всегда решение о приеме на работу вновь поступающих принимают руководители кадров, большинство их принимают заместители и даже инспекторы. В ряде флотов комиссии проявляют беспринципность и предоставляют допуск к загранплаванию недостойным лицам.
Нарушения дисциплины, судовой службы, хищения и пьянство, совершаемые членами экипажей, наносят не только моральный урон отрасли, но и экономический. Снижается производительность труда на флотах, увеличиваются простои судов, затраты в инвалюте...
...В экипажах, работающих в районе Канады, особенно на плавбазах, антипропаганды, разъяснений среди моряков о судьбе эмигрантов практически никто не ведет.
...Несмотря на допущенный экономический ущерб предприятиям в связи с самовольным оставлением рыбаками судов, администрация флотов «Севрыбы» не предъявляет к ним, в установленном порядке, претензий.
Анализ обстановки на судах отрасли, характер нарушений, моральный климат в ряде экипажей на бассейнах требуют решительных мер от всех органов управления флотом по обеспечению на судах выполнения требований Устава, соблюдения дисциплины и сохранения надлежащего управления экипажами. Особенно необходимы строгие меры против фактов захвата плавсредств, угроз администрации судов со стороны отдельных нарушителей, т. к. это чревато серьезными последствиями для обеспечения безопасности моряков, управляемости экипажами...
А КАК в этом плане обстоят дела у нас? Да почти точно так же, правда до убийств, захвата катеров и угроз физической расправы с членами семей еще не дошло, но дисциплина упала настолько, что это не может не вызывать самой обоснованной тревоги.
Большой бич в нашем объединении — прогулы среди членов плавсостава. Несвоевременное возвращение из отпусков, неявка на суда по получению направления, неявка к отходу в рейс. И — общая беда — пьянство в рейсах. Вот несколько примеров: на БМРТ-248 «Йохан Келер матрос П. Тараканов в пьяном виде затеял драку с матросом И. Якимом, избил его так, что тот чуть не остался инвалидом. В результате оба списаны с судна. Матрос О. Шапенков оказался настолько пьян, что не смог выйти на вахту. Котельный машинист В. Орлов был отстранен от должности и переведен в пассажиры. Это не считая тех случаев, когда дело ограничивалось строгими выговорами.
На РТМК-С-901 «Моонзунд» в рейсе 1/8 за пьянство на судне и хулиганство списан с судна матрос Э. Лаупа, по этой же причине (только без хулиганства) строгие выговоры получили боцман А. Вошкулат и матрос С. Чугунов. Матросы И. Кудрявцев и В. Кругляков такие же взыскания получили за не достойное поведение в инпорту.
Три человека с РТМК-С-907 «Георг Лурих» самовольно остались в Канаде.
Хотя «Крузенштерн» уже «не наш», но экипаж на нем пока «наш». И даже на нем были допущены в инпортах и нарушения таможенных правил, и самовольные уходы с судна, и другие нарушения дисциплины. Даже на «Крузенштерне»!
На РТМС-7576 «Харку» такой же «букет», как и ни других судах. Электромеханик И. Нестеров допустил пьянку и драку, второй механик Г. Шаулко отказался нести вахту. Пьянствовал и старший мастер добычи — помощник капитана — И. Румянцев, причем, вместе со своим братом, матросом А. Румянцевым и электриком А. Романовым.
Впрочем, может быть, достаточно примеров? Различаются они разве что именами да названиями судов.
ПРЕДЧУВСТВУЮ возражение: а как же на иностранных судах обходятся без всяких помополитов и воспитателей.
Но... все же не обходится. Вспомните: во многих странах на судах есть священнослужители, ксендзы или пасторы. И судовой ксендз — это не затурканный сельский батюшка с седой бородой, а энергичный высокообразованный, волевой человек. Кому доводилось сталкиваться хотя бы с кубинским рыбопромысловым флотом, помнят тех ксендзов...
Не надо забывать и о такой воспитательной мере: капитан иностранного судна имеет право любого нарушителя списать с судна в любом порту без всяких согласований и выходных пособий. Чемодан в руки и вниз по трапу. Что там с тобой будет, никого не интересует. Негуманно? Зато действенно.
И еще один щекотливый момент: Не должен помощник по кадрам, т. е. по работе с людьми, иметь оклад на уровне боцмана. Не принижаю роли боцмана на судне, моряки знают, что значит хороший боцман, но надо понять и какое значение имеет авторитетный помощник по кадрам. А права капитана в комплектовании экипажа должны распространяться на личные качества того или иного претенденту на должность, но не на саму должность.
Возвращаясь к вопросу о дисциплине, хочу закончить еще одной ссылкой на "Рыбак Севера", в чем согласна с ним на все сто процентов: помимо того, что в большинстве и капитаны самоустранились от воспитательной (читай-дисциплинарной) работы, еще и
«... особенно был принижен статус первых помощников капитанов, на которых возложены обязанности, а воспитательные функции отнесены на второй план. Эти специалисты поставлены в положение, когда вместо деловой требовательности к экипажу вынуждены снижать ее, т. к. в большинстве случаев от мнения моряков зависит, пойдет он в следующий рейс или нет».

Н. МОЛЧАНЮК
НА ПОРОГЕ РЕОРГАНИЗАЦИИ РЫБНОЙ ОТРАСЛИ ЭСТОНИИ – 24 10 1919
За последние 50 лет эстонское рыбное хозяйство непрерывно подвергалось реорганизации. Сейчас мы стоим на пороге очередных изменений.
Природные ресурсы, будь то земля, вода, воздух, полезные ископаемые, лес или рыбные запасы, являются собственностью государства (Эстонской Республики). Для управления этими ресурсами необходимы специальные государственные органы. 20 мая 1991 года правительством ЭР создан Государственный департамент рыбного хозяйства Эстонии.
Идея создания такого департамента возникла в 1985 году и нашла конкретное выражение в рамках концепции IME, получив одобрение коллегии Планового комитета, во главе которого тогда стоял Эдгар Сависаар. Основной задачей Департамента рыбного хозяйства является управление рыбными ресурсами — представление Эстонии в соответствующих международных организациях, участие в работе этих организаций, защита там интересов нашей республики, заключение договоров о получении лимитов на рыбный промысел, выдача лицензий на ловлю рыбы, распределение лимитов на промысел и многое другое. Разумное использование рыбных ресурсов требует их изучения. Если у нас имеются рыбные запасы, их необходимо охранять, а также способствовать их воспроизводству. Для этого требуется наличие капитала рыбной отрасли. Департаменту рыбного хозяйства, который должен находиться в подчинении министра охраны окружающей среды. предстоит огромный и нелегкий труд.
Что будет с предприятиями, с производителями? Условия рыночной экономики предусматривают наличие соответствующих предпринимательских и хозяйственных организаций. В каждом государстве действуют общие законы, регулирующие предпринимательство, этим законам подчиняется и рыбная промышленность. Ни один рыбак не в состоянии защитить свои интересы, поэтому повсюду созданы организации, занимающиеся рыбным промыслом. Они обладают правом законодатель-нон инициативы, координируют непосредственную хозяйственную деятельность, способствуют развитию отраслей, предлагают компетентные консультации, представляют своих рыбаков в соответствующих внутригосударственных и международных организациях, организуют и направляют совместную деятельность п т.д. Такой организацией, к примеру, является Suomen Kalatalouskeskusliitto, в составе которой трудится более 450 тысяч человек. В ноябре эта организация отметит свой столетний юбилей. В Эстонии подобной организацией является Эстрыбакколхозсоюз, который объединяет всех рыбаков Эстонии и защищает их интересы.
Что касается других организаций, то у нас имеется два предприятия еще недавно находившихся в союзном подчинении. «Эстрыбпром» и Балтийский судоремонтный завод.
Эстрыбпром» — крупная рыбопромысловая организация. В новых условиях, безусловно, изменится характер се основной деятельности (промысел океанической рыбы). Упор следует делать на вылов более ценных пород рыб, а, следовательно, — и более дорогих, и по возможности с небольшими затратами. Необходимо менять технологию рыбного промысла, развивать сотрудничество с зарубежными фирмами, создавать совместные предприятия, предлагать свою продукцию на рынок стран третьего мира, сбывая ее там с выгодой для себя, и т.д. Каждый день приносит новые проблемы для рыбаков Эстрыбакколхозсоюза и объединения. Успешная работа объединения, которое сейчас перешло в подчинение республики, во многом зависит от его вступления в Эстрыбакколхозсоюз.
Теперь о судоремонте и судостроении. Взглянув на мировую промышленность и на историю развития рыбной отрасли, следует признать, что ни судоремонт, ни судостроение нигде, кроме Советского Союза, никогда не подчинялись рыбной промышленности. Не подчиняется же тракторостроение Министерству сельского хозяйства. Это специфические машиностроительные отрасли.
Централизованное руководство, делопроизводство на отраслевой основе, ненормальная система снабжения привела к расколу судоремонта и судостроения. Возможности судоремонта республики мы использовали всего на 15-20 процентов. Теперь же следует начинать выполнение иностранных заказов, как для восточного, так и для западного рынка. Наша дешевая рабочая сила в известной степени привлекает западный рынок. А судостроитель, как и все остальные, предпочитает доллар рублю. Вспомним и тот факт, что ни один судостроительный завод в мире не изготавливает сам специальное оборудование для рыболовецких судов (холодильники, средства лова) и запчасти к нему. Оборудование заказывается, на заводах-изготовителях.
Как видим, у нас есть возможности для устройства рыбного хозяйства Эстонской Республики на разумной основе. А желание некоторых горячих голов передать «Эстрыбпром» и Балтийский судоремонтный завод в подчинение Департамента рыбного хозяйства Эстонии означает лишь очередную попытку построить социализм по-брежневски.

У. БОРК, морской инженер.
(«Пяэвалехт», 8 октября)